<\/span><\/h2>\nOn tavaline, et teoloogia k\u00e4sitleb \u00f5igustamis\u00f5petust kohtuekspertiisi k\u00fcsimusena, seega on \u00f5igustusteema definitsioonides v\u00e4ljendid \u201eJumala kohtuv\u00e4line tegu\u201d, \u201ejumalik tunnustusakt\u201d, \u201ekuulutab \u00f5igust\u201d jne.<\/p>\n
Scofieldi jaoks on usklik, ehkki \u00f5igustatud, siiski patune. Jumal tunnistab usklikku ja kohtleb teda usklikuna \u00f5iglasena, kuid see ei t\u00e4henda, et Jumal kedagi \u00f5igeks teeks.<\/p>\n
“Usklik patune on \u00f5igustatud, see t\u00e4hendab, et teda koheldakse \u00f5iglasena (…) \u00d5igeksm\u00f5istmine on jumaliku tunnustamise akt ega t\u00e4henda inimese \u00f5igeks muutmist …”<\/strong><\/span> Scofield Bible with References, Rom. 3:28.<\/p>\nCharles C. Kyrie \u00f5igustamine t\u00e4hendab:<\/p>\n
“Kuulutades, et keegi on \u00f5iglane. Nii heebrea (sadaq) kui ka kreeka (dikaio\u00f5) s\u00f5nad t\u00e4hendavad soodsa kohtuotsuse kuulutamist v\u00f5i kuulutamist, kellegi \u00f5iglaseks kuulutamist. See kontseptsioon ei t\u00e4henda kellegi \u00f5iglaseks muutmist, vaid lihtsalt \u00f5igluse kuulutamist \u201d<\/strong><\/span>Kyrie, Charles Caldwel, P\u00f5hiteoloogia – k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav, t\u00f5lkinud Jarbas Arag\u00e3o – S\u00e3o Paulo: Kristlik maailm, 2004, lk. 345.<\/p>\nGeorge Eldon Ladd m\u00f5istab \u00f5igustust kreeka terminist dikaio\u00f5 j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n
“Kuuluta \u00f5iglaseks, mitte ei tee seda \u00f5iglaseks”. Nagu n\u00e4eme, on \u00f5igeksm\u00f5istmise peamine m\u00f5te Jumala, \u00f5iglase kohtuniku avaldus, et inimene, kes usub Kristusesse, ehkki ta v\u00f5ib olla patune, on \u00f5iglane – teda peetakse \u00f5iglaseks, sest Kristusesse saabus ta \u00f5iglaseks suhteks Jumalaga \u201d<\/strong><\/span>Ladd, George Eldon, Uue Testamendi teoloogia, t\u00f5lkinud Darci Dusilek ja Jussara M. Pinto, 1. Ed – S\u00e3o Paulo: Exodus, 97, lk. 409.<\/p>\n\u00d5igustamine pole ei kohtuekspertiis ega Jumala kohtuv\u00e4line toiming, mille eest ta andestab, vabastab ja kohtleb meest, kes pole just nagu \u00f5iglane. Kui Jumal kohtleks eba\u00f5iglast, nagu oleks ta \u00f5iglane, paneks ta tegelikult \u00fclekohut toime. Kui Jumal kuulutaks patuse \u00f5igeks, oleks meil fiktiivne, kujuteldav avaldus, sest Jumal kuulutaks inimese kohta midagi valet.<\/p>\n
\u00d5igustamisdoktriini olemus on see, et Jumal loob uue inimese t\u00f5elises \u00f5igluses ja p\u00fchaduses ning kuulutab ta \u00f5igeks seet\u00f5ttu, et see uus inimene on tegelikult \u00f5iglane. Jumal ei t\u00f6\u00f6ta fiktiivse, kujuteldava \u00f5iglusega, kuni kohtleb teda \u00f5iglasena, kes pole tegelikult \u00f5iglane.<\/p>\n
Reformiteoloogide jaoks on \u00f5igeksm\u00f5istmine Jumala kohtulik tegevus ilma nende elus muutusteta, see t\u00e4hendab, et Jumal ei muuda inimese seisundit. Seal peitub pettus, sest Jumal \u00f5igustab ainult neid, kes on uuesti s\u00fcndinud (Johannese 3: 3). Kui inimene on taas Jumala j\u00e4rgi s\u00fcndinud, t\u00e4hendab see, et Jumal muutis inimese seisundit (1. Peetruse 1: 3 ja 23).<\/p>\n
Uskliku seisund on t\u00e4iesti erinev kui siis, kui ta ei uskunud Kristusesse. Enne uskumist allub inimene pimeduse v\u00f5imule ja p\u00e4rast uskumist viiakse ta oma armastuse Poja kuningriiki “Kes t\u00f5i meid pimeduse v\u00e4est v\u00e4lja ja viis meid oma armastuse Poja kuningriiki” <\/strong>(Cl 1 : 13).<\/p>\nKui inimene oli pimeduses v\u00f5imul patustamiseks, ei kuulutata teda kunagi \u00f5igeks, kuid pattu surnud on patust \u00f5igeks m\u00f5istetud.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd tegelevad kohtutes leitavad \u00f5iguss\u00fcsteemid probleemide ja suhetega, millel on elavate hulgas olulist t\u00e4htsust, samas kui \u00f5igeksm\u00f5istmise doktriin ei h\u00f5lma kohtuekspertiise, sest patust on \u00f5igustatud ainult need, kes on pattu surnud!<\/p>\n
Piibel n\u00e4itab, et nii juudid kui ka paganad on p\u00e4\u00e4stetud Kristuses Jeesuses ilmutatud Jumala armu l\u00e4bi. Jumala armu kaudu p\u00e4\u00e4stmine on Sama mis p\u00e4\u00e4stmine usu kaudu, sest Jeesus on ilmne usk (Gal 3:23). Jeesus on kindel alus, millel inimene usaldab t\u00e4ielikult Jumalat ja on \u00f5igustatud (Heeb 11: 1; 2. Kor 3: 4; Kol 1:22).<\/p>\n
Daniel B. Pecota teatas, et:<\/p>\n
\u201eUsk ei ole kunagi \u00f5igustuse alus. Uus Testament ei v\u00e4ida kunagi, et \u00f5igustus on dia pistin (“vastutasuks usu eest”), vaid alati pisteos dia, (“l\u00e4bi usu”) “.<\/strong><\/p>\nKui n\u00fc\u00fcd m\u00f5istame, et Kristus on usk, mis pidi avalduma, j\u00e4reldub sellest, et Kristus (usk) oli, on ja j\u00e4\u00e4b alati \u00f5igeksm\u00f5istmise aluseks. Segiajamine \u201edia p\u00fcstini\u201d (usalduse t\u00f5e vastu) ja \u201edia pisteos\u201d (t\u00f5e enda) vahel on tingitud piiblil\u00f5ikude halvast lugemisest, kuna Kristus on kindel alus, millel usuvad inimesed saavad Jumalale meeldivaks , sest \u00f5igeksm\u00f5istmine toimub Kristuse kaudu (pisteodep\u00e4ev).<\/p>\n
Reformijate \u00f5igustamis\u00f5petuse suurim probleem seisneb selles, et proovitakse \u00f5igustamis\u00f5petust lahutada uuenemis\u00f5petusest. Ilma regenereerimiseta pole mingit \u00f5igustust ja peale regeneratsiooni pole ka mingit \u00f5igustust. Kui inimene on tehtud liha ja vere j\u00e4rgi, on Jumala otsus: s\u00fc\u00fcdi, sest see on liha j\u00e4rgi tehtud inimese seisund (Johannese 1:12). Kuid kui inimene uuesti luuakse (taastatakse), on Jumala antud kohtuotsus \u00f5igustatud, sest inimene on tegelikult \u00f5iglane.<\/p>\n
<\/p>\n
<\/span>hukkam\u00f5ist Aadamas<\/strong><\/span><\/span><\/h2>\nEsimene samm \u00f5igustamis\u00f5petuse m\u00f5istmisel on m\u00f5ista, et k\u00f5ik inimesed on pattu teinud ja j\u00e4\u00e4vad Jumala au alla (Rm 3:23). See t\u00e4hendab, et Aadama solvangu t\u00f5ttu muutusid k\u00f5ik inimesed Aadama reiel olles ebapuhas ja surnud Jumalale (Ps 53: 3; Ps 14: 3). P\u00e4rast Aadama solvumist hakkasid k\u00f5ik tema j\u00e4reltulijad elama patu p\u00e4rast ja olid Jumala jaoks surnud (v\u00f5\u00f5randunud, lahus).<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides sellest Aadamalt p\u00e4ritud seisundist, \u00fctles apostel Paulus, et k\u00f5ik inimesed (juudid ja paganad) olid oma loomult viha lapsed (Ef 2: 3).<\/p>\n
Miks viha lapsed? Sest nad olid Aadama s\u00f5nakuulmatuse lapsed: \u201e\u00c4rgu keegi petta teid t\u00fchjade s\u00f5nadega; nende p\u00e4rast tuleb Jumala viha s\u00f5nakuulmatuse lastele peale \u201d(<\/strong>Ef 5: 6).<\/p>\nAadama solvangu t\u00f5ttu j\u00f5udis patt maailma ja tema s\u00f5nakuulmatuse t\u00f5ttu on k\u00f5ik inimesed patused. \u201eNii nagu patt sisenes maailma patu ja surm patu l\u00e4bi, n\u00f5nda surm kandus k\u00f5igile sellep\u00e4rast on k\u00f5ik pattu teinud \u201d(<\/strong>Rm 5:12).<\/p>\nK\u00f5ik liha j\u00e4rgi s\u00fcndinud mehed on patused, sest Aadama hukkam\u00f5ist (surm) kandus k\u00f5igile tema j\u00e4reltulijatele.<\/p>\n
Paljud ei tea, et mehed on patused Aadamalt p\u00e4ritud hukkam\u00f5istu t\u00f5ttu, ja leiavad, et mehed on patused hea ja kurja tundmisest tulenevate k\u00e4itumisprobleemide t\u00f5ttu.<\/p>\n
Aadama solvumist on vaja h\u00e4sti n\u00e4ha teadmistest, mis on saadud hea ja kurja tundmise viljast. Ehkki hea ja kurja tundmine ei olnud see, mis lahutas inimest Jumalast (patust), kuna Jumal teab head ja kurja (1Ms 3:22), t\u00f5i s\u00f5nakuulmatus pattu (l\u00f5hestamine, lahusolek, v\u00f5\u00f5randumine). seaduse p\u00f5hjus, mis \u00fctles: te kindlasti surete (1Ms 2:17).<\/p>\n
Patt osutus \u00fclem\u00e4\u00e4ra kurjaks, kuna p\u00fcha, \u00f5iglase ja hea seaduse kaudu domineeris ja tappis patt inimest (Rm 7:13). Ilma seaduse karistuseta: \u201eSa sured kindlasti\u201d, poleks patul v\u00f5imu inimese \u00fcle domineerida, kuid seaduse j\u00f5u kaudu (sa kindlasti sured) leidis patt v\u00f5imaluse ja tappis inimese (Rm 7:11). Eedenis antud seadus oli p\u00fcha, \u00f5iglane ja hea, sest see hoiatas inimest s\u00f5nakuulmatuse tagaj\u00e4rgede eest (te ei s\u00f6\u00f6 sellest, samal p\u00e4eval kui te sellest s\u00f6\u00f6te, surete kindlasti).<\/p>\n
Solvumise t\u00f5ttu moodustuvad inimesed \u00fclekohtus ja eostatakse pattu (Ps 51: 5). Emast (algusest peale) p\u00f6\u00f6rduvad mehed jumala eest \u00e4ra (Ps 58: 3), inimeste paremik on v\u00f5rreldav okkaga ja k\u00f5ige sirgem okastest aiaga (Mk 7: 4). Just Aadama solvumise t\u00f5ttu kuulati kohtuotsust: s\u00fc\u00fcdi! (Rm 3:23)<\/p>\n
Siit ka Iiobi k\u00fcsimus: \u201eKes suudab puhtad ebapuhastest v\u00e4lja tuua? Mitte keegi \u201d(<\/strong>Iiobi 14: 4). Kuid see, mis on inimeste puhul v\u00f5imatu, on v\u00f5imalik ka Jumalaga, sest tal on j\u00f5ud k\u00f5ik uus teha: \u201eJeesus aga \u00fctles neile otsa vaadates: Inimeste jaoks on see v\u00f5imatu, aga mitte Jumala jaoks, sest Jumala jaoks on k\u00f5ik asjad on v\u00f5imalikud \u201d(<\/strong>Markuse 10:27).<\/p>\nP\u00f5hjendamine on Jumala vastus inimk\u00fcsimustest k\u00f5ige olulisemale: kuidas saab inimene Jumala ees vastuv\u00f5etavaks? Vastus on Uues Testamendis selge, eriti j\u00e4rgmises Jeesuse Kristuse j\u00e4rjekorras: “T\u00f5esti, t\u00f5esti, ma \u00fctlen teile, see, kes pole uuesti s\u00fcndinud, ei saa n\u00e4ha Jumala riiki”<\/strong> (Johannese 3: 3). Vaja on s\u00fcndida veest ja Vaimust, sest see, mis on s\u00fcndinud lihast, on lihalik, kuid Vaimust s\u00fcndinu on vaimne (Rm 8: 1).<\/p>\nJumala ja inimeste (patu) lahusoleku probleem tuleneb loomulikust s\u00fcnnist (1Ko 15:22), mitte inimeste k\u00e4itumisest. Patt on seotud inimese langenud olemusega, mitte tema k\u00e4itumisega \u00fchiskonnas.<\/p>\n
Lahendus hukkam\u00f5istule, mille inimene Kristuses \u00f5igeksm\u00f5istmisel saavutab, tuleb Jumala v\u00e4est, mitte kohtuv\u00e4lisest tegevusest. Esiteks sellep\u00e4rast, et hukkam\u00f5istva kohtuotsuse kinnitamiseks piisas sellest, kui inimene Loojale ei allunud: k\u00f5igi inimeste surm (lahusolek) (Rm 5:18). Teiseks, kuna Jeesus kutsub inimesi \u00fcles v\u00f5tma enda rist, teeb ta selgeks, et Jumala ja inimeste lepitamiseks on vaja kanda m\u00e4\u00e4ratud karistust: surma. Kristuse surma korral on \u00f5iglus rahuldatud, sest karistus pole midagi muud kui \u00fcleastuja isik (Mt 10:38; 1Ko 15:36; 2Ko 4:14).<\/p>\n
Kui paraplegiline mees asetati Jeesuse ette, \u00fctles ta: \u201eN\u00fc\u00fcd, kui teate, et Inimese Pojal on maa peal v\u00f5im patte andeks anda (ta \u00fctles halvatule), \u00fctlen teile: T\u00f5use, v\u00f5ta oma voodi ja mine oma koju \u201d<\/strong>(Mk 2:10 -11).<\/p>\nSee Jeesuse rida n\u00e4itab, et klassikaline l\u00f5ik Roomlaste 3. peat\u00fcki salmidest 21\u201325 \u00f5igustamise kohta ei h\u00f5lma kohtuekspertiise.<\/p>\n
Pattude andeksandmine pole juriidiline n\u00f5udmine, see on v\u00f5imu k\u00fcsimus! Ainult need, kellel on savi \u00fcle v\u00f5im, v\u00f5ivad andestada patud, et nad teevad samast massist aun\u00f5usid (Rm 9:21).<\/p>\n
Sellep\u00e4rast ei h\u00e4benenud apostel Paulus evangeeliumi, sest evangeelium on Jumala j\u00f5ud k\u00f5igi usklike p\u00e4\u00e4stmiseks (Rm 1:16).<\/p>\n
Iiobiga sel teemal r\u00e4\u00e4kides teeb Jumal selgeks, et selleks, et inimene saaks end \u00f5igeks kuulutada, on vaja omada Jumala sarnaseid relvi ja m\u00fcristada nagu K\u00f5igek\u00f5rgemat. Vaja oleks riietuda hiilguses ja hiilguses ning riietuda au ja majesteetlikuks. Ta peaks suutma oma viha v\u00e4lja valada, purustades \u00f5elad tema asemele. Ainult k\u00f5igi eespool loetletud n\u00f5uete t\u00e4itmisel oleks inimesel v\u00f5imalik ennast p\u00e4\u00e4sta (Iiobi 40: 8\u201314).<\/p>\n
Kuid kuna inimesel pole seda Jumala kirjeldatud v\u00f5imu, ei saa ta kunagi end \u00f5igeks kuulutada ega ennast p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n
Inimese Poeg, Jeesus Kristus, v\u00f5ib seevastu kuulutada inimese \u00f5igeks, sest ta ise p\u00e4lvis au ja \u00fclevuse, naastes Isa juurde au juurde: \u201eJa n\u00fc\u00fcd, Isa, \u00fclista mind iseendaga koos see au, mis mul oli teiega enne maailma olemasolu \u201d<\/strong>(Johannese 17: 5); “Vii oma m\u00f5\u00f5k reie juurde, v\u00e4gev, oma hiilguse ja suursugususega”<\/strong> (Ps 45: 3).<\/p>\n <\/p>\n
<\/span>\u00f5iglane kohtunik<\/strong><\/span><\/span><\/h2>\nTeine samm \u00f5igustus\u00f5petuse m\u00f5istmisel on m\u00f5ista, et Jumal ei saa kuidagi kuulutada hukkam\u00f5istetuid s\u00fc\u00fcst vabaks. Lihtsalt Jumal ei saa lubada, et rikkujaile m\u00e4\u00e4ratud karistust rakendatakse nende suhtes.<\/p>\n
Jumal ei kuuluta (ei \u00f5igusta) \u00f5iget \u00f5elat \u201cTe p\u00f6\u00f6rdute vales\u00f5nadest \u00e4ra ja te ei tapa s\u00fc\u00fctuid ja \u00f5igeid; sest ma ei \u00f5igusta \u00f5elaid \u201c<\/strong>(2Ms 23: 7).<\/p>\nJumal ei kohtle kunagi \u00f5elaid nii, nagu oleks ta lihtsalt \u201cKaugel pole sinust selline asi, \u00f5igete tapmine \u00f5elatega; olgu \u00f5iged nagu pahad, kaugel teist! Kas kogu maa kohtunik ei teeks \u00f5igust?<\/strong> ” (1Ms 18:25).<\/p>\nJumal ei hoolitse kunagi selle eest, et kurjategijale m\u00e4\u00e4ratud karistus m\u00e4\u00e4ratakse teisele, nagu on kirjas: \u201eHing, kes patustab, sureb; poeg ei v\u00f5ta isa s\u00fc\u00fctegu ega isa poja s\u00fc\u00fctegu.<\/strong>\u00a0\u00d5igete \u00f5igus j\u00e4\u00e4b tema peale ja \u00f5elate pahelisus langeb tema peale \u201d(<\/strong>Hes 18:20).<\/p>\nKui Jeesus \u00fctles Nikodeemosele, et inimene peab uuesti s\u00fcndima, kaaluti k\u00f5iki \u00fclaltoodud k\u00fcsimusi, kuna Jeesus teadis h\u00e4sti, et Jumal ei kuuluta kunagi Aadama liha j\u00e4rgi s\u00fcndinuid s\u00fc\u00fcst vabaks.<\/p>\n
Loomuliku s\u00fcndimise ajal tehti inimesest patune, anum, mida tuleks heidutada, seega viha ja s\u00f5nakuulmatuse laps. Et kuulutada inimene patuvabaks, peab ta k\u00f5igepealt surema, sest kui ta ei sure, ei saa ta kunagi elada Jumala jaoks “Sest surnud on patust \u00f5igeks m\u00f5istetud” (Rm 6: 7); \u201cLoll! mida k\u00fclvad, ei kiirene enne, kui sa enne sured \u201c(<\/strong>1Ko 15:36).<\/p>\nKristus suri patuste eest – \u00f5iglaste eest \u00fclekohtuste eest -, aga kes ei s\u00f6\u00f6 liha ega joo Kristuse verd, sellel pole endas elu, see t\u00e4hendab, et inimesel on h\u00e4davajalik osaleda Kristuse surmas.<\/p>\n
Sest ka Kristus kannatas \u00fcks kord pattude eest, \u00f5iglaste \u00fclekohtuste eest, et meid Jumala juurde juhtida; t\u00f5epoolest lihane, kuid Vaimu poolt elavdatud \u201d(<\/strong>1Pt 3:18);\u00a0“Jeesus \u00fctles neile siis:” T\u00f5esti, t\u00f5esti, ma \u00fctlen teile, kui te ei s\u00f6\u00f6 Inimese Poja liha ega joo tema verd, siis pole teil endas elu “(<\/strong>Johannese 6:53).<\/p>\nLiha s\u00f6\u00f6mine ja Kristuse vere joomine on sama mis Temasse uskumine (Johannese 6:35, 47). Kristusesse uskumine on sama mis temaga risti l\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Iga\u00fcks, kes usub, on maetud koos temaga ja l\u00f5petab patu nimel elamise ning hakkab elama Jumala nimel: \u201eMa olen juba koos Kristusega risti l\u00f6\u00f6dud; ja ma elan, mitte enam mina, vaid Kristus elab minus; ja seda elu, mida ma n\u00fc\u00fcd elan lihas, elan Jumala Poja usus, kes mind armastas ja ennast minu eest loovutas \u201d(<\/strong>Gal 2:20; Roomlastele 6: 4).<\/p>\nKristusesse uskuv mees tunnistab, et on Aadama solvangus surmas s\u00fc\u00fcdi.<\/p>\n
See tunnistab kaudselt, et Jumal on just siis, kui ta r\u00e4\u00e4gib, ja on puhas, kui ta hindab Aadama j\u00e4reltulijaid s\u00fc\u00fcdi (Ps 51: 4). Ta tunnistab, et ainult Kristusel on v\u00f5ime surnutest \u00fcles \u00e4ratades luua uus inimene, nii et see, kes on temaga maetud, \u00e4ratab \u00fcles uue olendi<\/p>\n
<\/p>\n
<\/span>Uus inimene Kristuses<\/strong><\/span><\/span><\/h2>\nViimane samm \u00f5igeksm\u00f5istmise m\u00f5istmisel on m\u00f5ista, et uuest s\u00fcnnist saabub uus olend, mis on loodud t\u00f5elises \u00f5igluses ja p\u00fchaduses \u201eNii et kui keegi on Kristuses, on uus olend; vanad asjad on kadunud; vaata, k\u00f5ik on muutunud uueks \u201d(<\/strong>2Ko 5:17; Ef 4:24).<\/p>\nSee uus olend on kuulutatud \u00f5igeks, sest tegelikult l\u00f5i Jumal selle taas oma \u00f5igluse ja laitmatu.<\/p>\n
Inimene, kes usub Kristusesse, luuakse uuesti jumaliku olemuse osaliseks (2. Peetr. 1: 4), sest vana mees l\u00f6\u00f6di risti ja patule kuulunud keha tehti \u00e4ra.<\/p>\n
P\u00e4rast seda, kui ta on maetud koos Kristusega oma surma sarnaselt, \u00e4ratab inimene uue olendi \u00fcles: “Teades seda, et meie vana mees l\u00f6\u00f6di koos temaga risti, et patu keha saaks lahti tehtud, nii et me ei teeniks enam pattu”<\/strong> ( Rm 6: 6).<\/p>\nEvangeeliumi kaudu ei kuuluta Jumal mitte ainult inimest \u00f5igeks, vaid loob ka uue sisuliselt \u00f5ige inimese. Erinevalt dr Scofieldi v\u00e4itest kuulutab Jumal patuse ainult \u00f5igeks, kuid ei tee teda \u00f5igeks.<\/p>\n
Piibel \u00fctleb, et Jumal loob uue inimese t\u00f5elises \u00f5igluses ja p\u00fchaduses (Ef 4:24), seet\u00f5ttu tuleb \u00f5igustamine Jumala loovast toimest, mille abil uus inimene luuakse jumaliku olemuse osaliseks. Piibli \u00f5igustus viitab nende seisundile, kes on uuesti loodud evangeeliumi (usu) t\u00f5e kaudu: vabad s\u00fc\u00fcst v\u00f5i hukkam\u00f5istust.<\/p>\n
Neid, kes on Kristuses, ei m\u00f5isteta hukka. Miks pole hukkam\u00f5istu? Vastus peitub selles, et inimene ‘on Kristuses’, sest need, kes on Kristuses, on uued olendid “NENDE EEST, n\u00fc\u00fcd ei m\u00f5isteta hukkam\u00f5istu neile, kes on Kristuses Jeesuses, kes ei k\u00e4i mitte liha, vaid Vaimu j\u00e4rgi”.<\/strong> (Rm 8: 1); \u00a0Nii et kui keegi on Kristuses, on uus olend; vanad asjad on kadunud; vaata, k\u00f5ik on muutunud uueks \u201d(2Ko 5:17).<\/p>\nP\u00f5hjendus tuleneb Kristuses viibijate uuest seisundist, sest Kristuses viibimine t\u00e4hendab olla uus olend. \u201eJa kui Kristus on teie sees, on keha tegelikult patu t\u00f5ttu surnud, kuid vaim elab \u00f5iglus. Ja kui teie sees elab selle vaim, kes Jeesuse surnuist \u00fcles \u00e4ratas, elavneb ka see, kes Kristuse surnuist \u00fcles \u00e4ratas, teie surelikku keha oma Vaimus, kes teie sees elab \u201c(<\/strong>Rm 8: 10\u201311).<\/p>\nEsitage apostel Pauluse k\u00fcsimus: \u201eSest kui meie, kes me tahame Kristuses \u00f5igeks saada, leitakse, et oleme ka patused, kas Kristus on patu teenija? Mitte mingil juhul \u201d(<\/strong>Gal 2:17).<\/p>\nN\u00fc\u00fcd on Kristus \u00f5iguse teenija ja mitte mingil juhul patu teenija, seet\u00f5ttu ei leita, et Kristuse poolt \u00f5igeks m\u00f5istetud on patune, sest ta on patule surnud. “Sest see, kes on surnud, on patust \u00f5igeks m\u00f5istetud” (Rm 6: 7).<\/p>\n
Kui apostel Paulus \u00fctleb: see on Jumal, kes neid \u00f5igustab! \u201eKes esitab s\u00fc\u00fcdistuse Jumala v\u00e4ljavalitutele? Jumal on see, kes neid \u00f5igustab \u201d(<\/strong>Rm 8:33), oli ta \u00fcsna kindel, et tegemist pole kohtuekspertiisiga, sest kohtus kuulutab ta ainult seda, mis see on, kuna neil pole v\u00f5imu kohtunike ette ilmunute seisundit muuta.<\/p>\nKui \u00f6eldakse, et \u201e\u00f5igeks teeb Jumal\u201d, osutab apostel Paulus Jumala v\u00e4ele, mis loob uue inimese. Jumal kuulutab inimese \u00f5igeks, kuna uusi olendeid ei m\u00f5isteta hukka. Jumal ei kandnud vana mehe seisundit \u00fcle Kristusele, kuid vana mees l\u00f6\u00f6di risti ja tegemata, nii et surnutest tekkisid uued olendid, kes istuvad Kristuse juures Isa Isa auks ja neid ei kaalu hukkam\u00f5ist.<\/p>\n
Kristlased kuulutatakse \u00f5iglasteks, kuna nad on tehtud \u00f5igeks (dikaio\u00f5) v\u00e4ega, mis on evangeeliumis, mille kaudu inimene on Kristuse ihu osaline, sest ta suri ja t\u00f5usis koos Kristusega taas p\u00fcha, laitmatu ja laitmatu \u201eKehas tema liha surmaga esitab teid p\u00fcha, laitmatu ja laitmatu \u201etema ees\u201d<\/strong> (Kl 1:22; Ef 2: 6; Kol 3: 1).<\/p>\nKui Paulus \u00fctleb: “Kuna olete juba surnud ja teie elu on varjatud Kristuse juures Jumalas” (Kl 3: 3), t\u00e4hendab see, et kristlane on patust \u00f5igeks m\u00f5istetud, st patule surnud (Rm 6: 1 – 11), ja ma elan Jumala nimel: \u201eNii et meid ristiti surmaga koos temaga; nii et kui Kristus oleks surnuist \u00fcles \u00e4ratatud, siis ka Isa au l\u00e4bi, nii saaksime ka meie elada uue elu sees \u201d(<\/strong>Rm 6: 4).<\/p>\nJumal andis Jeesuse surmaks inimkonna patu t\u00f5ttu, sest selleks, et inimesed saaksid Jumala nimel elada, on vaja, et inimesed sureksid pattu. Sellep\u00e4rast t\u00f5usis Kristus Jeesus \u00fcles, et need, kes koos temaga \u00fcles t\u00f5usevad, kuulutataks \u00f5igeks. Ilma suremata pole \u00fclest\u00f5usmist, ilma \u00fclest\u00f5usmiseta pole \u00f5igustust “Kes on vabastatud meie pattude eest ja on \u00fcles t\u00f5usnud meie \u00f5igeksm\u00f5istmiseks” <\/strong>(Rm 4:25).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d5igeksm\u00f5istmine ei ole Jumala kohtuekspertiis ega kohtulik toiming, mille eest Ta andestab, vabastab v\u00f5i kohtleb inimest, kes pole \u00f5iglane, justkui oleks ta \u00f5iglane.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":11,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[6,12],"class_list":["post-10","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sem-categoria","tag-hukkamoist","tag-oigustus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}