<\/span><\/h2>\nJaakob \u00d5iglane, t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcks Jeesuse vendadest (Mt 13:55; Markuse 6: 3), on selle kirja autor.<\/p>\n
Vend Jaakobus p\u00f6\u00f6rdus \u00fcmber alles p\u00e4rast Kristuse \u00fclest\u00f5usmist (Johannese 7: 3\u20135; Ap 1:14; 1 Kor 15: 7; Gal 1:19), saades Jeruusalemma koguduse \u00fcheks juhiks ja ta on nimetatud \u00fcheks kiriku sambad (Gl 2: 9).<\/p>\n
Jaakobuse kiri on dateeritud umbes 45 pKr. C., tublisti enne esimest Jeruusalemma kogudust, mis toimus umbes 50 p. C., mis teeb vanima Uue Testamendi kirja. Ajaloolase Fl\u00e1vio Josefo s\u00f5nul tapeti Tiago umbes 62 d. \u00c7.<\/p>\n
Kirja adressaadid on hajutatud juutid, kes on ristiusku p\u00f6\u00f6rdunud (Js 1: 1), seega juutidele omane karm toon ja keel.<\/p>\n
Selle kirja kirjutades p\u00fc\u00fcdis Jaakobus vastanduda juudi \u00f5petusele uskuda \u00fchte jumalasse evangeeliumi \u00f5petusega, milleks on usk Jeesusesse Kristusesse, sest on m\u00f5ttetu \u00f6elda, et ta usub Jumalasse, kuid et ta ei allu Jumala k\u00e4sule. Jumal, kes peab uskuma Kristusesse. Jaakobuse l\u00e4henemine tuletab meile meelde seda, mida Jeesus \u00f5petas:\u00a0\u201c\u00c4RGE lase oma s\u00fcdames muretseda; sa usud Jumalasse, usud ka mind\u201d<\/strong> (Johannese 14: 1), n\u00e4idates k\u00e4sitletud teema asjakohasust sihtgrupi seisukohast: juudid p\u00f6\u00f6rdusid ristiusku.<\/p>\nKuid arusaam Jaakobuse kirjast Levis kogu kristlikus maailmas, et ta kaitses p\u00e4\u00e4stmist tegudega, vastandudes paganate apostlile, kes kaitses p\u00e4\u00e4stmist usuga.<\/p>\n
Jamesi l\u00e4henemisviisi v\u00e4\u00e4riti m\u00f5istmine Pani Martin Lutherit j\u00e4lestama seda kirja, nimetades seda \u201c\u00f5lgede kirjaks\u201d. Ta ei suutnud n\u00e4ha, et Jaakobuse \u00f5petus ei erine apostel Pauluse \u00f5petusest.<\/p>\n
<\/p>\n
<\/span>Jaakobuse kirja kokkuv\u00f5te<\/strong><\/span><\/span><\/h2>\nJaakobuse kiri algab usus visaduse manitsemisega, kuna visaduses l\u00f5petatakse usut\u00f6\u00f6 (Js 1: 3-4). Kes talub katsumusi h\u00e4\u00e4bumata, on \u00f5nnistatud, sest ta Saab Jumalalt elup\u00e4rja, mis antakse neile, kes talle kuuletuvad (armastavad) (Js 1:12).<\/p>\n
Jaakobus kasutab m\u00f5istet “usk” t\u00e4henduses “uskumine”, “uskumine”, “usaldamine”, erinevalt apostel Paulusest, kes kasutab seda m\u00f5istet nii “uskumise” kui ka “t\u00f5e” t\u00e4henduses ja seda viimast t\u00e4hendust kasutatakse sellest palju rohkem.<\/p>\n
Seej\u00e4rel esitab Jaakobus evangeeliumi olemuse, milleks on t\u00f5es\u00f5na kaudu uus s\u00fcnd (Js 1:18). P\u00e4rast seda, kui ta on kinnitanud, et s\u00f5nakuuleliku sulasena on vaja vastu v\u00f5tta evangeeliumi s\u00f5na, mis on Jumala j\u00f5ud p\u00e4\u00e4stmiseks (Jaakobuse 2: 21), soovitab Jaakobus vestluskaaslasi t\u00e4ita evangeeliumis m\u00e4\u00e4ratut, unustamata \u00f5petust. Kristuse kohta (Jaakobuse 2: 21).<\/p>\n
Jaakobus tuletab meelde, et iga\u00fcks, kes on t\u00e4helepanelik evangeeliumi t\u00f5e suhtes ja peab selles visadust, olles mitte unustatud kuulaja, teeb Jumala loodud t\u00f6\u00f6d: usub Kristusesse (Jaakobuse 2:25).<\/p>\n
Pidades silmas Jumala n\u00f5utavat t\u00f6\u00f6d, demonstreerib Jaakob, et olla religioosne, ilma et see piiraks s\u00fcdamest tulekut, t\u00e4hendab petta iseennast ja et inimese religioon osutub asjatuks (Jaakobuse 2: 26\u201327).<\/p>\n
Taas kutsub Jaakobus oma vestluskaaslasi vendadeks ja seej\u00e4rel kutsub neid \u00fcles mitte austama inimesi, kuna nad tunnistasid end Kristuse uskujateks (Js 2: 1). Kui keegi \u00fctleb, et ta on usklik Issandasse Jeesusesse, peab ta k\u00e4ituma vastavalt sellele veendumusele: mitte austama inimesi p\u00e4ritolu, keele, h\u00f5imu, rahvuse jne p\u00e4rast. (Jaak 2:12)<\/p>\n
Tiago l\u00e4henemisviis muutub t\u00f5sise l\u00e4henemise kaudu uuesti: – \u201eMinu vennad\u201d, et k\u00fcsida neilt, kas on kasulik \u00f6elda, et neil on usku, kui neil pole \u00fchtegi t\u00f6\u00f6d. Kas on v\u00f5imalik uskumuse jaoks ilma teoste p\u00e4\u00e4stmata?<\/p>\n
M\u00f5istet t\u00f6\u00f6 kontekstis tuleb m\u00f5ista antiikaja inimese seisukoha j\u00e4rgi, mis on k\u00e4sule kuuletumise tulemus. Toonaste meeste jaoks andis peremehe k\u00e4sk ja sulase kuulekus t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
L\u00e4henemine muutub inimestelt p\u00e4\u00e4stele. Esiteks; Kellel on usku Kristusesse, ei saa austada. Teiseks: kes \u00fctleb, et tal on usku, et Jumal on \u00fcks, kui ta ei tee Jumala poolt n\u00f5utud t\u00f6\u00f6d, ei p\u00e4\u00e4steta teda.<\/p>\n
K\u00fcsimus pole mitte selles, kes v\u00e4idab end uskvat Kristusesse, vaid keegi, kes v\u00e4idab, et tal on usku, on usk \u00fchte Jumalasse. Kellel on usku Kristusesse, see p\u00e4\u00e4stetakse, sest see on Jumala n\u00f5utav t\u00f6\u00f6. Te ei saa p\u00e4\u00e4sta kedagi, kes v\u00e4idab endas olevat usku Jumalasse, kuid kes ei usu Kristusesse, kuna ta pole t\u00f6\u00f6 tegija.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6, mida n\u00f5utakse nendelt, kes \u00fctlevad, et neil on usku (usku), on see t\u00f6\u00f6, millega visadus l\u00f5peb (Js 1: 4), see t\u00e4hendab j\u00e4\u00e4da uskuma t\u00e4iuslikku seadust, vabaduse seadust (Js 1:25)).<\/p>\n
Kuna juutide seas usku p\u00f6\u00f6rdunud kristlased teadsid, et jumala n\u00f5utav t\u00f6\u00f6 on uskuda Kristusesse, v\u00e4ites, et ei piisa \u00fctlemast, et tal on usk, r\u00f5hutas Jaakobus, et on kahjutu uskuda Jumalasse ja mitte uskuda Kristusesse.<\/p>\n
Peat\u00fcki l\u00e4henemisviis muutub uuesti, kui \u00f6eldakse: mu vennad (Js 3: 1). Juhis on suunatud neile, kes tahtsid olla peremehed, kuid selle ministrite \u00f5ppuse jaoks on h\u00e4davajalik olla \u201et\u00e4iuslik\u201d. Kontekstis \u201et\u00e4iuslik\u201d olemine ei t\u00e4henda t\u00f5es\u00f5na otsa komistamist (Js 3: 2) ja on seega v\u00f5imeline keha (\u00f5pilasi) juhtima.<\/p>\n
P\u00e4rast n\u00e4iteid selle kohta, mida s\u00f5na suudab edendada, muudetakse taas l\u00e4henemist, et lahendada v\u00f5imatus j\u00e4tkata sama inimese erinevate s\u00f5numitega, vastandades Jumala tundmist tarkusele ja inimlikule traditsioonile (Js 3:10\u201312) .<\/p>\n
L\u00f5puks \u00f6eldakse, et juutide seast usku p\u00f6\u00f6rdunud kristlased ei tohiks \u00fcksteisest halvasti r\u00e4\u00e4kida (Jaakobuse 4:11) ja kuju j\u00e4rgi (j\u00f5ukad) viidata juutidele, kes tapsid Kristuse.<\/p>\n
Kirja l\u00f5petab see, et k\u00e4sitletakse algteemat: visadus (Js 5:11), julgustades usklikke kannatustes kannatust kandma.<\/p>\n
<\/p>\n
<\/span>Peamised t\u00f5lgenduse v\u00e4\u00e4rarusaamad<\/strong><\/span><\/span><\/h2>\n\n- m\u00f5ista, et Tiago tegeleb selliste k\u00fcsimustega nagu sotsiaalne \u00f5iglus, sissetulekute jaotamine, heategevusaktsioonid jne;<\/li>\n
- Kui arvestada r\u00e4nka noomitust \u201erikastele\u201c, kes koguvad kaupu, noomituseks neile, kellel oli materiaalne rikkus, ei t\u00e4hele, et m\u00f5iste \u201erikas\u201c on juutide puhul kasutatav n\u00e4itaja;<\/li>\n
- M\u00f5istke, et Jaakobuse kiri on antagonistlik apostel Pauluse \u00f5petusele, kes esitab p\u00e4\u00e4ste usus Kristusesse Jeesusesse. Tegelikult n\u00e4itab Jaakobus, et Jumalasse uskumine pole see, mida Jumal p\u00e4\u00e4stmiseks n\u00f5uab, vaid pigem uskumine, et Jeesus on Kristus, usut\u00f6\u00f6;<\/li>\n
- M\u00f5istke, et nende inimeste autentimiseks, kellel on t\u00f5eline usk, on vaja h\u00e4id tegusid. Kellel on P\u00fchakirja j\u00e4rgi usku Kristusesse, sellel on t\u00f5eline usk, sest see on Jumala n\u00f5utav t\u00f6\u00f6;<\/li>\n
- Segage head t\u00f6\u00f6d viljaga, mille j\u00e4rgi puu tuvastatakse.<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Teos, mida n\u00f5utakse Jaakobuse kirjas, kes \u00fctleb, et tal on usk (usk), on see t\u00f6\u00f6, millega visadus l\u00f5peb (Js 1: 4), see t\u00e4hendab, et see j\u00e4\u00e4b uskuma t\u00e4iuslikku seadust, vabaduse seadust (Js 1: 25).<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":24,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[7,13,17,18],"class_list":["post-23","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sem-categoria","tag-jaakobuse-kiri","tag-paastmine","tag-teod","tag-usk"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=23"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=23"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}