“Need on aga kirjutatud, et saaksite uskuda, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil oleks uskudes elu tema nimel”<\/strong> (Johannese 20:31).<\/p>\nEelk\u00f5ige on Samaaria naise loos elemente, mis n\u00e4itavad, et Kristus on elava Jumala Poeg, Taaveti Poeg lubas P\u00fchakirjas.<\/p>\n
Evangelist Johannes pani kirja, et kui Jeesus leidis, et variserid olid kuulnud, et ta tegi palju imesid ja et ta ristis palju rohkem kui Ristija Johannes, lahkus ta Juudamaalt ja l\u00e4ks Galileasse (Johannese 4: 2-3) ja see pidi ka l\u00e4bi saama Samaaria kaudu (Luuka 17:11).<\/p>\n
Jeesus l\u00e4ks Samaaria linna nimega S\u00fchhar, mille territoorium oli Jaakobi pojale Joosepile antud valdus (Johannese 4: 5). Koht, kuhu Jeesus Sycharis l\u00e4ks, lasi Jaakob puurida kaevu.<\/p>\n
Evangelist t\u00f5stab esile Jeesuse inimlikkust, kirjeldades tema v\u00e4simust, n\u00e4lga ja janu. Mainides, et tema j\u00fcngrid k\u00e4isid toitu ostmas, paneb see meid m\u00f5istma, et Jeesus peab s\u00f6\u00f6ma, et ta istus maha, kuna oli v\u00e4sinud ja kui Samaaria naiselt vett k\u00fcsiti, vihjatakse sellele, et tal oli janu.<\/p>\n
Ehkki evangelisti l\u00e4henemise keskmes ei olnud demonstreerida, et Issand Jeesus januneb vett, kuna ilmne oli tema vajadus kuulutada naistele kuningriigi r\u00f5\u00f5mus\u00f5numit, on selge, et Jeesus tuli lihaga (1Jo 4 : 2-3 ja 2. Johannese 1: 7).<\/p>\n
Jeesus istus Jaakobi kaevu \u00e4\u00e4res kuuenda tunni (keskp\u00e4eva) l\u00e4hedal (Johannese 4: 6, 8), kui samaarlanna tuli purskkaevu juurde vett ammutama (kellegi nimetamine linna nimega oli aus, sest see n\u00e4itas et selline inimene ei kuulunud Iisraeli kogukonda) ja temaga p\u00f6\u00f6rdunud Meister p\u00f6\u00f6rdus tema poole \u00f6eldes:<\/p>\n
\u2013 Andke mulle juua<\/strong> (Johannese 4: 7).<\/p>\nIssanda suhtumine samaarlasesse (vee k\u00fcsimine) t\u00f5i v\u00e4lja selle, mis \u00f5ilsatel meestel ja naistel on k\u00f5ige \u00f5ilsam: m\u00f5istus, arutlusk\u00e4ik (Iiobi 32: 8).<\/p>\n
Naine on esitanud k\u00fcsimuse, mis p\u00f5hineb varasematel teadmistel. Ta ei s\u00f5nastanud inimkonna k\u00f5ige s\u00e4ravamat m\u00f5tet, kuid t\u00f5i selle naise ja tema rahva jaoks olulise k\u00fcsimuse:<\/p>\n
– Kuidas palute juudina olles minult juua, et olen samaarlanna?<\/strong> (Johannese 4: 9).<\/p>\nJuudid diskrimineerisid samaarlasi, kuid Jeesus, hoolimata sellest, et ta oli juut, ei t\u00e4htsustanud seda teemat, kuid naine t\u00e4itis tol ajal oma eesm\u00e4rki v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
K\u00fcsimuses t\u00f5stab naine esile, et ta oli naine ja samal ajal samaarlane, see t\u00e4hendab, et sellel mehel, kes ilmselt peaks olema pigem oma religioossuse armukade juut, oli topelt takistus.<\/p>\n
Samaarlase peas kerkis palju k\u00fcsimusi, kuna Jeesus eiras vee k\u00fcsimisel judaismi tavasid ja reegleid. – Kas ta ei saanud aru, et olen naine ja samaarlane? Kas ta joob vett, mille ma talle annan, kartmata saastuda?<\/p>\n
<\/p>\n
<\/span>Jumala kingitus<\/u><\/strong><\/span><\/h2>\nP\u00e4rast samaarlase arutluse \u00e4ratamist \u00e4ratab Jeesus naise huvi veelgi:<\/p>\n
– kui teate Jumala andi ja kes on see, kes \u00fctleb teile: andke mulle juua, paluksite temalt ja ta annaks teile elavat vett.<\/strong><\/p>\nSamaaria naine ei j\u00f5udnud kohe Kristuse s\u00f5nade tipptasemele, sest tal polnud t\u00f5es kogemusi<\/p>\n
\u201eKuid kindel \u00fclalpidamine on m\u00f5eldud t\u00e4iuslikele inimestele, kes harjumuse t\u00f5ttu kasutavad meeli nii hea kui kurja eristamiseks\u201d<\/strong> (Heeb.5: 14).<\/p>\nKui samaarlasel oleks teostatud meel, ei esitaks ta tegelikult k\u00fcsimust:<\/p>\n
\u2013 Issand, sul pole midagi kaasa v\u00f5tta ja kaev on s\u00fcgav; kus teil siis on elav vesi?<\/strong><\/p>\nVaidluse p\u00f5hjal n\u00e4ete, et samaarlanna keskendub v\u00f5imatusele j\u00f5uda ilma vajalike vahenditeta vette, kuid ta ei vaidlustanud seda, mida Jeesus elava vee olemasolu kohta \u00fctles.<\/p>\n
Arvestamata Jeesuse esialgset argumenti Jumala anni kohta, anal\u00fc\u00fcsis ta:<\/p>\n
– Kas olete suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu, juues ennast sellest, oma lapsi ja veiseid?<\/strong><\/p>\nKui pakuti Jaakobi kaevu veevarustuse asemel muud vett, siis tundus samaarlasele, et see tundmatu juut oli v\u00e4hemalt \u00fclemeelik, kuna ta seadis end k\u00f5rgemale positsioonile kui Jaakob, kes j\u00e4ttis kaevu p\u00e4randiks oma lastele ja mis sel ajal pakkus vajadust paljude samaarlaste j\u00e4rele.<\/p>\n
Vastuseid vajasid j\u00e4rgmised k\u00fcsimused:<\/p>\n
\u2013 Te ei pea vett ammutama ja kaev on s\u00fcgav! <\/strong>Kus teil on elav vesi?<\/strong><\/p>\nKuid Jeesus t\u00f6\u00f6tas selle nimel, et selle naise “kuulmine” \u00e4ratataks Jumala s\u00f5naga, sest tema ettepanek andis teada, et ta on tegelikult parem isa Jaakobist endast.<\/p>\n
Just sel hetkel oli samaarlase teadmiste puudumine, sest kui ta teaks, kes on Jeesus, siis tunneks ta samaaegselt ka Jumala annet, sest Kristus on Jumala kingitus.<\/p>\n
Kui ta teaks, kes k\u00fcsib:<\/p>\n
\u2013 Andke mulle juua<\/strong>,. Ma tean, et Ta oli suurem kui isa Jaakob, ma tean, et Kristus oli Aabrahami t\u00f5otatud j\u00e4reltulija, kelles \u00f5nnistati k\u00f5iki maa perekondi (1. Moos. 28:14).<\/p>\nKui ta teaks, kes on Kristus, n\u00e4eks ta, et vee kaudu, mida Kristus pakub, saab temast tegelikult ja seaduse j\u00e4rgi \u00fcks Aabrahami lastest. Kui ta tunneks Kristust, n\u00e4eks ta, et lihalikud lapsed pole Aabrahami lapsed, vaid usu lapsed, viimase Aadama (Kristuse) j\u00e4reltulijad, kes ilmutas ennast maailmale (Gal 3:26). (29; Rm 9: 8).<\/p>\n
Kui ta tunneks Kristust, n\u00e4eks ta, et kuigi ta oli osa viimasest, v\u00f5is ta olla osa esimesest, sest J\u00e4reltulija kaudu on v\u00f5imalik k\u00f5iki rahvaid \u00f5nnistada uskliku Aabrahamina (Mt 19:30).<\/p>\n
Kui ta tunneks Seda, kes juua palus ja kes talle elavat vett pakkus, n\u00e4eks ta, et Ta on Jumala kingitus, sest just Kristus annab maailmale elu (Johannese 1: 4). Ta n\u00e4eks, et Ta on Melkisedeki korra j\u00e4rgi \u00fclempreester, kelle kaudu saavad k\u00f5ik inimesed, \u00fcksk\u00f5ik millistest suguharudest v\u00f5i keeltest, kingitusi pakkuda ja Jumal neid aktsepteerida.<\/p>\n
“Sa t\u00f5usid k\u00f5rgele, v\u00f5tsid vangistuse vangiks, said kingitusi inimestele ja isegi m\u00e4ssulistele, et Issand Jumal nende seas elaks”<\/strong> (Ps 68:18).<\/p>\nJumal tunnistas ohvriannist (kingitustest), mille Aabel oli pakkunud t\u00e4nu sellele, kes t\u00f5useb k\u00f5rgele ja v\u00f5tab vangistuse vangistusse. \u00dclempreester koosnes Jumalast ilma p\u00e4eva alguse ja (igavese) l\u00f5puta (Heebrile 7: 3), kes ohverdas iseendale kui tallele, keda Jumalale ei meeldi, ja ainult Tema kaudu on inimesed Jumala poolt aktsepteeritud (Heebr. 7:25).<\/p>\n
<\/p>\n
<\/span>Igap\u00e4evased vajadused <\/u><\/strong><\/span><\/h2>\nNaise k\u00fcsimus:<\/p>\n
\u2013 Kas olete suurem kui meie isa Jaakob?<\/strong> oli asjakohane, kuid see ei v\u00f5imaldanud tal ikkagi tuvastada, kes oli see mees, kes k\u00fcsis vett Jaakobi allikast ja pakkus samal ajal elavat vett<\/p>\n– \u201eKes seda vett joob, see januneb uuesti; Kes aga joob vett, mille ma talle annan, ei ole kunagi janu, sest vesi, mille ma talle annan, saab temas igavesse ellu h\u00fcppava vee allikaks \u201d<\/strong> (Johannese 4:14).<\/p>\nOn \u00fcllatav, et samaarlanna, kes m\u00f5tles p\u00f5hjalikult, kui m\u00f5istis, et Jeesus vihjab, et ta on suurem kui isa Jaakob, v\u00f5ttis vastu tema ettepaneku, et tal oli vett, mis ei lase tal janu olla, paludes sellegipoolest vett. Jaakobi kaev.<\/p>\n
Jeesuse ettepanek oli selge:<\/p>\n
– \u201eKes joob vett, mille ma talle annan, see ei janune iial\u201d,<\/strong> ja milleks ta vett soovis, kui tal oleks parem vesi?<\/p>\nNaine tundis k\u00fcll Jeesuse pakkumise vastu huvi, kuid tema arusaam oli h\u00e4gune.<\/p>\n
Mis pani naist tahtma vett, mida Jeesus talle pakkus, kuigi \u00d5petaja oli janu?<\/p>\n
Vastuse leiab samaarlase taotlusest:<\/p>\n
\u2013 Issand, anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu, ja \u00e4ra tule siia seda ammutama.<\/strong><\/p>\nT\u00e4nap\u00e4eval on peaaegu m\u00f5eldamatu t\u00f6\u00f6, et see naine pidi vett omandama. See oli kuues tund, kui naine l\u00e4ks oma p\u00f5hivajaduste rahuldamiseks vett tooma.<\/p>\n
Ehkki meie p\u00e4evil erineb see, mida paljud m\u00f5istavad p\u00f5hilise, h\u00e4davajaliku p\u00f5hjal, sellest, mida see naine vajas, on v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5ta, kui palju m\u00f5istab mees kui h\u00e4davajalikku mudakest. Kui see, mis on h\u00e4davajalik, kahjustab arusaamist sellest, mida pakutakse evangeeliumis, siis kuidas on lood selle elu asjadega?<\/p>\n
Mees, keda samaaria naine ei tundnud, k\u00fcsis vett ja pakkus n\u00fc\u00fcd vett, mille omadused olid m\u00f5eldamatud: ta kustutas janu, et tal poleks enam vaja vett juua.<\/p>\n
Kui naine tundis huvi elava vee vastu, \u00fctles Jeesus:<\/p>\n
\u2013 Mine, helista oma mehele ja tule siia<\/strong>. Naine vastas:<\/p>\n\u2013 Mul pole meest<\/strong>. Jeesus vastas:<\/p>\n– Sa \u00fctlesid h\u00e4sti: mul pole meest; Sest teil oli viis meest ja see, mis teil praegu on, pole teie mees; seda \u00fctlesite t\u00f5ega.<\/strong><\/p>\nPange t\u00e4hele, et Jeesus ei teinud v\u00e4\u00e4rtuste otsust naise olukorra kohta, sest ta ise \u00fctles, et ei m\u00f5ista kedagi kohut liha j\u00e4rgi, sest ta ei tulnud maailma \u00fcle kohut m\u00f5istma, vaid p\u00e4\u00e4stma (Johannese 8:15 ; Johannese 12:47).<\/p>\n
Siinkohal tunnistas naine Jeesust prohvetina:<\/p>\n
\u2013 Issand, ma n\u00e4en, et sa oled prohvet! <\/strong>Huvitav on see, et samaarlanna tunnistas juudit samal ajal prohvetina ja esitas samal ajal \u00fcllatuslikult j\u00e4rgmise k\u00fcsimuse:<\/p>\n– meie isad kummardasid sellel m\u00e4el ja te \u00fctlete, et Jeruusalemm on kummardamise koht.<\/strong><\/p>\nKui samaarlanna avastas, et Kristus on prohvet, j\u00e4ttis ta oma p\u00f5hivajadused k\u00f5rvale ja hakkas uurima jumalateenistuse kohta.<\/p>\n
Samaarlasena teadis ta v\u00e4ga h\u00e4sti seda lugu, mis viis juutid samariitlastega suhtlemata. Esra raamat sisaldab \u00fchte arusaamatust, mis valitses juutide ja samaarlaste vahel, kuna juudid ei lasknud samaarlastel aidata K\u00fc\u00fcruse k\u00e4sul teist templit \u00fcles ehitada (Ed 4: 1\u201324), ja sediment algas seet\u00f5ttu, et Ass\u00fc\u00fcria paigaldas samaaria linnadesse Bab\u00fclooniast p\u00e4rit inimesi, kes tulid piirkonda asustama, asendades Iisraeli rahva, kes oli varem vangistuses ja v\u00f5ttis omaks juudi usundi (2Ki 17:24 komp. Ed. 4: 2 ja 9\u201310).<\/p>\n
K\u00fcsimus (jumalateenistuse) era aastatuhande asukoha ja enne prohvetit pole tema igap\u00e4evased t\u00fclid enam olulised, sest v\u00f5imalus oli ainulaadne: avastage jumalateenistuse koht ja kuidas kummardada.<\/p>\n
Kas on uudishimulik teada, milline oleks reaktsioon meie p\u00e4evil, kui kristlane avastaks, et oli prohveti ees? Millised oleksid k\u00fcsimused inimesele, kes esitles ennast prohvetina?<\/p>\n
Kujutan ette, et kui t\u00e4nap\u00e4eva kristlased leiaksid prohveti, oleksid j\u00e4rgmised k\u00fcsimused: – Millal ma oma maja ostan? Millal ma oma auto saan? Millal ma abiellun? Kellega ma abiellun? Kas mu laps on mees v\u00f5i naine? Millal ma oma v\u00f5lad \u00e4ra maksan? Kas ma saan rikkaks? Jne.<\/p>\n
Kuid kui samaarlane avastas, et ta oli prohveti ees, tahtis ta teada vaimsetest probleemidest, j\u00e4ttes oma maised vajadused tagaplaanile. Polnud oluline teada, kas tal on abikaasa v\u00f5i l\u00f5petab ta Jaakobi kaevu juurde vee t\u00f5mbamise k\u00f5ndimise. N\u00fc\u00fcd oli jumalateenistuse koha k\u00fcsimus kestnud p\u00f5lvede kaupa ja see oli v\u00f5imalus, mida ei saanud kasutamata j\u00e4tta.<\/p>\n
Lausega:<\/p>\n
– Ma n\u00e4en, et olete prohvet!<\/strong> v\u00f5ime arvata, et naine sai aru, mis tegelikult toimus.<\/p>\nErinevalt teistest juutidest, kes olid fikseeritud oma religioossuse, legalismi ja rituaalsuse suhtes, ei olnud Iisraeli prohvetid selliste sidemetega seotud juudid.<\/p>\n
See oli nagu \u00f6elda: – Ah, n\u00fc\u00fcd ma saan aru! Te olete nagu Eelija ja Eliisa, prohvetid, keda teiste rahvaste ees ei palutud, kuna m\u00f5lemad l\u00e4ksid teistesse rahvastesse ja astusid isegi vaeslapse, lese jms koju. Ainult prohvetina, et suhelda samaarlannaga, kuna Eelija k\u00e4is Sarepti linnas Sidoni maal elava lese kodus ja palus tal juua vett:<\/p>\n
\u201eToo mulle, ma palun sind, natuke vett vaasis juua\u201d<\/strong> (1Ki 17:10).<\/p>\n\u00a0Eliisa omakorda kasutas seda, mida talle pakkus \u00fcks j\u00f5ukas naine, kes elas Sunemi linnas ja keda nimetati samamoodi linnanime j\u00e4rgi nagu samaaria naisega (2. Kuningate 4: 8).<\/p>\n
On \u00e4\u00e4rmiselt oluline anal\u00fc\u00fcsida Nikodeemuse ajalugu samaaria naise omaga, sest Jumala ees on k\u00f5igi moraalsete ja intellektuaalsete omadustega mees, nagu see oli Nikodeemosel, v\u00f5rdne kellegagi ilma igasuguse v\u00e4\u00e4rtuseta, nagu oli samaarlasega naine.<\/p>\n
\u00a0<\/strong><\/p>\n<\/span>Jumalateenistus <\/u><\/strong><\/span><\/h2>\nSiis vastas Jeesus:<\/p>\n
– naine, usu mind, et on k\u00e4es tund, mil sa ei kummarda ei sellel m\u00e4el ega Jeruusalemmas Isa.<\/strong><\/p>\nJeesus \u00f5petas samaarlannale, et aeg on k\u00e4es, sest jumalateenistus ei olnud enam seotud m\u00e4ega, olgu see siis Jeruusalemma m\u00e4gi v\u00f5i Samaaria m\u00e4gi.<\/p>\n
Jeesus palus samaaria naisel temasse uskuda ja tema \u00f5petust j\u00e4rgida<\/p>\n
– \u201eNaine, uskuge mind …\u201d<\/strong> (s 21). Seej\u00e4rel k\u00e4sitleb ta juutidele ja samaarlastele \u00fchist k\u00fcsimust:<\/p>\n– \u201eTe jumaldate seda, mida te ei tea; me armastame seda, mida teame, sest p\u00e4\u00e4stmine tuleb juudidelt \u201d.<\/strong><\/p>\nKuigi samaarlased said aru, et nad kummardasid Jumalat, kummardasid nad siiski Teda tundmata. Samaarlaste tingimus on see, mida apostel Paulus kujutas kristlastele Efesoses:<\/p>\n
\u201ePidage siis meeles, et te olite varem paganad lihas ja teid kutsuti \u00fcmberl\u00f5ikamatuks nende poolt, keda lihas nimetatakse inimeste \u00fcmber tehtud \u00fcmberl\u00f5ikamiseks; Et te olite sel ajal ilma Kristuseta, Iisraeli kogukonnast eraldatud ja lubaduse lepingute v\u00f5\u00f5rad, kellel polnud lootust ja ilma Jumalata maailmas \u201d<\/strong> (Ef 2:11 -12).<\/p>\nValmisolek kummardada Jumalat ei anna inimesele t\u00f5elise kummardaja seisundit, sest juudid kummardasid ja kummardasid ka seda, mida nad teadsid, sest p\u00e4\u00e4stmine p\u00e4rineb juudidelt (Johannese 4:22), kuid selline kummardamine ei olnud vaimus ja tegelikult (s 23). Prohvetid protestisid selle fakti \u00fcle:<\/p>\n
\u201eSest Issand on \u00f6elnud: Sest see rahvas tuleb minu l\u00e4hedale, oma suu ja huultega, austa mind, kuid nende s\u00fcda p\u00f6\u00f6rdub minust \u00e4ra ja nende hirm minu p\u00e4rast koosneb ainult inimeste k\u00e4skudest, mida talle \u00f5petati \u201d<\/strong> (Is 29:13).<\/p>\nJeesuse avaldus v\u00f5rdub juutide ja samaarlastega, kuna m\u00f5lemad uskusid, et nad kummardavad Jumalat, kuid nende kummardamine oli midagi, mis tuli ainult suust, kuid eemale \u201eneerudest\u201d<\/p>\n
\u201eSa istutasid nad ja nad juurdusid; nad kasvavad, kannavad ka vilja; sa oled oma suu juures, kuid kaugel oma neerudest\u201d<\/strong> (Jer 12: 2).<\/p>\nJeesus esitab t\u00f5elise jumalateenistuse kontseptsiooni, \u00f6eldes:<\/p>\n
– \u201eAga tund on k\u00e4es ja n\u00fc\u00fcd on k\u00e4es, kui t\u00f5elised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja t\u00f5es; sest Isa otsib neid, kes teda kummardavad\u201d<\/strong> (s 23).<\/p>\nJumala kummardamine on v\u00f5imalik ainult vaimus ja t\u00f5es, erinevalt huultega kummardamisest, mis viitab Jumala l\u00e4henemisele ainult huultega, see on v\u00e4limusega, kuid s\u00fcda j\u00e4\u00e4b Jumalast v\u00f5\u00f5rdunud.<\/p>\n
Mida isa otsib? T\u00f5elised kummardajad, st need, kes kummardavad vaimus ja t\u00f5es. P\u00fchakirja j\u00e4rgi otsivad Jumala silmad \u00f5igeid, ustavaid maamunalt, sest teda saavad teenida vaid need, kes sirget teed k\u00e4ivad<\/p>\n
\u201eMinu pilk on suunatud selle maa ustavatele, et nad istuksid minuga; see, kes k\u00f5nnib sirgel teel, teenib mind\u201d<\/strong> (Ps 101: 6), mis on vastuolus Iisraeli rahva olukorraga:<\/p>\n\u201eKuid nad otsivad mind iga p\u00e4ev, tunnevad heameelt minu kui rahva, kes t\u00e4idab \u00f5iglust ja ei j\u00e4ta oma Jumala \u00f5igust, tundmiseks minu teed; nad k\u00fcsivad minult \u00f5iguse \u00f5igust ja neil on hea meel Jumala poole p\u00f6\u00f6rduda\u201d<\/strong> (Jes 58: 2).<\/p>\nSee t\u00e4hendab, et Jumal on l\u00e4hedane neile, kes teda h\u00fc\u00fcavad, aga neile, kes h\u00fc\u00fcavad teda t\u00f5es<\/p>\n
\u201eIssand on l\u00e4hedal k\u00f5igile, kes teda h\u00fc\u00fcavad, k\u00f5igile, kes teda t\u00f5es appi h\u00fc\u00fcavad\u201d<\/strong> (Ps 145: 18). Ainult Jumalale \u201et\u00f5es\u201d tuginedes saab vaen katki ja osadus taastatakse sellisel m\u00e4\u00e4ral, et inimene elab Jumalaga<\/p>\n\u201eJa ta t\u00f5stis meid koos endaga \u00fcles ja pani meid istuma taevasse Kristusesse Jeesusesse\u201d<\/strong> (Ef 2: 6).<\/p>\nKuidas Jumalat t\u00f5es appi kutsuda? \u00d5iguse uksest sisse astumine. Ainult need, kes astuvad \u00f5iguse uksest, teenivad Jumalale t\u00f5elist \u00fclistust (Ps 118: 19). Ainult need, kes astuvad Issanda uksest sisse, on ustavad ja \u00f5iged (Ps 118: 20) ja ainult nendel on Issanda silmad.<\/p>\n
Jeesus teeb selgeks, et:<\/p>\n
– \u201eJumal on vaim ja on oluline, et need, kes teda kummardavad, kummardaksid teda vaimus ja t\u00f5es\u201d<\/strong>, miks, Jumal on Vaim, ja Jeesus lisab, et tema \u00f6eldud s\u00f5nad on vaim ja elu (Johannese 7:63), seet\u00f5ttu on vaimus ja t\u00f5es kummardamiseks vajalik, et inimene s\u00fcnniks veest ja Vaimust (Johannese 3: 5), s\u00fcndiks Kristuse \u00f6eldud s\u00f5nadest.<\/p>\n\u00a0<\/strong><\/p>\n<\/span>Samaaria naise kindlus<\/u><\/strong><\/span><\/h2>\nHoolimata igap\u00e4evasest vajadusest vett tuua, mis viitas naise tagasihoidlikule seisundile, kuna tal polnud orja, oli tal lootust. Vaatamata sellele, et ta ei kuulu Iisraeli kogukonda, oli ta kindel:<\/p>\n
– Ma tean, et Messias (keda nimetatakse Kristuseks) tuleb; kui ta tuleb, teatab ta meile k\u00f5igest.<\/strong><\/p>\nKust selline kindlus tuli? N\u00fc\u00fcd tuli selline kindlus P\u00fchakirjast. Tema enesekindlus oli kindel, kuna ta ei eeldanud, et tal oleks oma privaatkaev v\u00f5i oma mees. P\u00fchakiri ei lubanud rahalist ega perekondlikku olukorra parandamist, kuid see n\u00e4itas, et tulema peaks Kristus, kes on vahendaja Jumala ja inimeste vahel, ning et ta teeb inimestele teatavaks k\u00f5ik, mis puudutab Jumala riiki.<\/p>\n
Pidades silmas naise usaldust P\u00fchakirja vastu, ilmutab Jeesus end:<\/p>\n
\u2013 Olen, r\u00e4\u00e4gin sinuga<\/strong>! Miks ilmutas Jeesus end sellele naisele, kui teistes piiblil\u00f5ikudes juhendab ta oma j\u00fcngreid mitte kellelegi ilmutama, et ta oli Kristus? (Mt 16:20) Sest t\u00f5eline \u00fclestunnistus tuleneb tunnistusest, mille P\u00fchakiri annab Kristuse kohta (Johannese 5:32 ja 39), mitte imelistest m\u00e4rkidest (Johannese 1:50; Johannese 6:30).<\/p>\nSel hetkel saabusid j\u00fcngrid ja olid h\u00e4mmeldunud, et Kristus r\u00e4\u00e4kis naisega<\/p>\n
\u201eJa tema j\u00fcngrid tulid kohale ja imestasid, et ta naisega r\u00e4\u00e4kis; ometi ei k\u00fcsinud \u00fckski temalt: “Mis k\u00fcsimused on? v\u00f5i: Miks sa temaga r\u00e4\u00e4gid? “<\/strong> (s 27).<\/p>\nSamaaria naine loobus oma kavatsusest ja jooksis linna ning kutsus mehi \u00fcles uurima, kas Jaakobi p\u00e4ritolu juut oli Kristus<\/p>\n
\u201eNaine j\u00e4ttis oma purgi ja l\u00e4ks linna ning \u00fctles neile meestele: ‘Tule, vaata meest, kes on mulle r\u00e4\u00e4kinud k\u00f5ik, mida ma olen teinud. Kas see pole Kristus? ” <\/strong>(Lk 28 ja 29)<\/p>\nKuna naine oli tol ajal teise klassi kodanik, ei surunud ta oma veendumust peale, pigem kutsus ta mehi \u00fcles Jeesuse juurde minema ja tema s\u00f5nu anal\u00fc\u00fcsima. Linlased lahkusid ja l\u00e4ksid Kristuse juurde<\/p>\n
\u201eNii nad lahkusid linnast ja l\u00e4ksid tema juurde\u201d<\/strong> (s 30).<\/p>\nJ\u00e4llegi ilmnesid t\u00f5elise prohveti j\u00e4ljed:<\/p>\n
\u201eJa nad solvusid temas. Kuid Jeesus \u00fctles neile: “Ausata pole \u00fchtegi prohvetit, v\u00e4lja arvatud tema kodumaal ja kodus”<\/strong> (Mt 13:57). V\u00e4lismaalaste seas austati Jeesust prohvetina, erinevalt tema kodumaast ja kodust (Mt 13:54).<\/p>\nJ\u00fcngrid palusid Meistrit:<\/p>\n
\u2013 Rab\u00ed, s\u00f6\u00f6.<\/strong> Jeesus vastas neile:<\/p>\n\u2013 Mul on s\u00fc\u00fca, mida te ei tea.<\/strong><\/p>\nNende kontseptsioon keskendus ikkagi inimeste vajadustele. See oli siis, kui Jeesus teatas neile, et tal on n\u00e4lg oma isa tahet t\u00e4ita ja oma t\u00f6\u00f6d teha. Mis t\u00f6\u00f6 see oleks? Vastus on Johannese 6. salmis 29. salmis:<\/p>\n
– “See on Jumala t\u00f6\u00f6: uskuge temasse, kelle ta l\u00e4kitas”.<\/strong><\/p>\nKui tema j\u00fcngrid oskasid lugeda aegu, mil see maailm istutati ja koristati (Johannese 4:34), n\u00e4gi Jeesus valgeid p\u00f5lde Isa saagikoristuse jaoks. Sellest hetkest, kui Kristus l\u00f5ikajatele ilmutas end, olid juba maailmas oma palka k\u00e4tte saades ja igavese elu koristus oli juba alanud ning nii k\u00fclvaja kui koristaja r\u00f5\u00f5mustasid tehtud t\u00f6\u00f6 \u00fcle (s 36).<\/p>\n
Jeesus tsiteerib \u00fctlust: – \u201e\u00dcks on k\u00fclvaja ja teine \u200b\u200bl\u00f5ikaja\u201d <\/strong>(s 37) ja hoiatab oma j\u00fcngreid, et neil k\u00e4sti niita p\u00f5ldudel, kus nad ei t\u00f6\u00f6tanud (s 38). Mis v\u00e4ljad need on? N\u00fc\u00fcd olid paganad p\u00f5llud, mida Jeesus n\u00e4gi koristusvalmis olevat. Nad ei olnud kunagi paganate keskel t\u00f6\u00f6tanud, n\u00fc\u00fcd anti neile \u00fclesandeks t\u00f6\u00f6tada paganate seas, kuna teised olid seda misterit juba teinud, see t\u00e4hendab, et m\u00f5ned prohvetid, nagu Eelija ja Eliisa, olid l\u00e4inud paganate ette, n\u00e4hes ette missiooni, mida nad pidid t\u00e4itma (s. 38).<\/p>\nNaise tunnistuse t\u00f5ttu, kes \u00fctles:<\/p>\n
\u2013 Ta r\u00e4\u00e4kis mulle k\u00f5ik, mida ma olen teinud, paljud samaarlased uskusid Kristusesse.<\/strong> Meeldib? Sest ta \u00fctles:<\/p>\n\u2013 Ta r\u00e4\u00e4kis mulle k\u00f5ik<\/strong>, mida ma olen teinud, Jeesus l\u00e4ks (samaarlastele) ja viibis nende juures kaks p\u00e4eva ja nad uskusid temasse tema p\u00e4rast. s\u00f5nad (Johannese 4:41).<\/p>\nNad ei uskunud Kristusesse ainult naise tunnistuse p\u00f5hjal, vaid uskusid, sest kuuldes, kuidas Kristus neile taevariiki kuulutas, uskusid nad, et Ta on t\u00f5esti maailma P\u00e4\u00e4stja (Johannese 4:42).<\/p>\n
<\/p>\n
<\/span>Moonutused<\/u><\/strong><\/span><\/h2>\nKui P\u00fchakirja ja Kristuse eesm\u00e4rk oli see, et inimesed usuksid, et ta on maailma P\u00e4\u00e4stja, Jumala Tall, kes v\u00f5tab \u00e4ra maailma patud jne, siis meie p\u00e4evil on erinevat t\u00fc\u00fcpi evangeeliume, mis ei propageeri t\u00f5eline Jumala t\u00f6\u00f6, see t\u00e4hendab, et inimesed usuvad Kristusesse kui Jumala saadikusse.<\/p>\n
Nende lootus ei ole tulevane maailm, kus Kristus tuleb ja v\u00f5tab kaasa need, kes usuvad Temaga (Johannese 14: 1\u20134), kuid j\u00e4\u00e4vad kindlaks selle maailma asjadele ja soovidele.<\/p>\n
Paljud vale\u00f5petajad juhivad ettevaatamatute t\u00e4helepanu, tuues v\u00e4lja nende igap\u00e4evased vajadused. Sest? Kuna meeste vajadused h\u00e4gustavad arutlusk\u00e4iku ja ei lase neil olulisi loogilisi k\u00fcsimusi anal\u00fc\u00fcsida. Vale\u00f5petajate k\u00f5ne osutab alati igap\u00e4evaelu vajadustele, et ettevaatamatuid segadusse ajada, kuna nende s\u00f5nav\u00f5tud on asjata.<\/p>\n
On neid, kes \u00fcmbritsevad end \u00f5petajatega vastavalt oma huvidele ja kes p\u00f6\u00f6rduvad jutustuste poole (2. Tim. 4: 4). Teised peavad Kristust tuluallikaks ja valivad nende hulka, kes tahavad rikkaks saada (1. Tim. 6: 5\u20139).<\/p>\n
Kuid on ka neid, kellel on jumalakartus, mis on lihtsalt \u00fcks teine \u200b\u200breligioon, sest nende s\u00f5num on suunatud vaeslapsele ja leskele, kes v\u00f5itleb vaeste ja materiaalsete h\u00fcvede nimel, kuid nad eitavad evangeeliumi t\u00f5husust ., sest need on vastuolus oluliste t\u00f5dedega, n\u00e4iteks tulevane \u00fclest\u00f5usmine surnuist ja Jeesuse tagasitulek (2. Tim 2:18 ja 3: 5;)<\/p>\n
\u201eMiks, mis on meie lootus, r\u00f5\u00f5m v\u00f5i au kroon? Kas te pole ka meie Issanda Jeesuse Kristuse ees tema tulekul? “<\/strong> (1Te 2:19).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui samaarlanna avastas, et seisab silmitsi prohvetiga, soovis ta teada vaimsetest teemadest: kummardamisest ja j\u00e4ttis oma isiklikud vajadused tagaplaanile.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":34,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[8,15,16,20],"class_list":["post-33","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ime","tag-kummardus","tag-prohvet","tag-samaaria-naine","tag-vaim"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=33"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estudobiblico.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=33"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}