Warning: unpack(): Type V: not enough input, need 4, have 0 in /home/u734509438/domains/estudobiblico.org/public_html/wp-includes/l10n/class-wp-translation-file-mo.php on line 142

Warning: unpack(): Type V: not enough input, need 4, have 0 in /home/u734509438/domains/estudobiblico.org/public_html/wp-includes/l10n/class-wp-translation-file-mo.php on line 143
Kukuthini ukuba 'uphile' kwaye 'ufile'? - Izifundo zeBhayibhile
Sem categoria

Kukuthini ukuba ‘uphile’ kwaye ‘ufile’?

image_pdfimage_print

Imeko yokufa phambi koThixo iphuma kwisohlwayo esimiselwe kwisilumkiso sikaThixo (uya kufa ngokuqinisekileyo) ngenxa yesigwebo kunye nokugwetywa. Isigwebo sizise ubutshaba nokwahlukana, kuba uThixo ububomi kwaye wonke umntu okho ngaphandle kwakhe ufile. Akukho bumnyama kuThixo, kuba wonke umntu onobumnyama wahlukanisiwe naye. Njengoko kungekho bubudlelane phakathi kokuKhanya nobumnyama, kuyacaca ukuba akukho bubudlelane phakathi kukaThixo (ubomi) kunye nabantu abaphantsi kwesigwebo (abafileyo).


Kukuthini ukuba ‘uphile’ kwaye ‘ufile’?

Njengoko umpostile uPawulos watshoyo ukuba abo bafileyo bagwetyelwe, impendulo kwezi ndawo zine kuthethwa ngazo inokuba kwibinzana elithi: “Kuba owafayo ugwetyelwe, wakhululwa kuso isono”.

Phambi kokuba sicacise le mfihlakalo ingentla, kufuneka sijonge ukuba yintoni ‘ukusweleka’ nokuba ‘uyaphila’.

Ibhayibhile imisela ubudlelwane phakathi ‘kokufa’ kunye ‘nobomi’. Ulwalamano lubonisa ukuba akunakwenzeka ukuba uphilele isono kwaye uphilele uThixo ngaxeshanye. Akukho ndlela yokuba umntu athabathe zombini ezi meko (izikhundla) ngaxeshanye phambi koThixo. Oko kukuthi, xa umntu ephila esonweni, ufile kuThixo, okanye, xa aphilele uThixo, ufile esonweni.

Mhlawumbi umfundi uya kubuza: kutheni kungenakwenzeka ukuba uphilele isono kwaye uphilele uThixo ngaxeshanye?

Akunakwenzeka ngenxa yezi zizathu zilandelayo:

“NguKrestu ke lowo owafayo, okanye wavuka kwabafileyo…” (Rom. 8:34)

Kwingoma yakhe yoloyiso uPawulos wathetha ngokufa kukaKristu. Nangona kunjalo, uKristu owafayo naye uvukile kwabafileyo. Kwangokunjalo abo bakholwayo balinganiswa noKrestu ekufeni (afe naye), kunye naye bavuka kwabafileyo (okanye ngaphambili).

Kungoko nangoko! Oko kukuthi, lowo ukholwayo kuKrestu uyafa esonweni kwaye aqale aphilele uThixo. Kanye njengokuba xa engazange athobele ukuzimisela kukaThixo, uAdam wafa ngoko nangoko kuThixo, ngokunjalo, abo bakholelwa kuKrestu bavuswa kwangoko noKristu, baqala baphilela uThixo.

Kuya kufuneka sigcine engqondweni ukuba uThixo uyiNkosi yazo zonke izinto nezinto zonke. UThixo uyiNkosi yabaphilayo nabafileyo, kuba kuye, wonke umntu uyaphila “Ngoku, uThixo akaThixo wabafileyo, ungowabaphilileyo; kuba bonke baphile ngaye ”(Luka 20:38; 2 Tim 4: 1; Rom 14: 9).

Ezi ndinyana zibhekisa kwabaphilayo nakwabafileyo, oko kukuthi, ibhekisa ekufeni komzimba nasekungafini komphefumlo. Ex: ULazaro, umngqibi, wayehlala kulo mhlaba kwaye xa wasweleka, wayeka ukuhlala kulo mnquba wasemhlabeni waqalisa ukuhlala ngonaphakade (Luka 16:20 -25). Indoda esisityebi, nayo eyaswelekayo, yayifile kuThixo ngexa yayikhona kweli hlabathi, kwaye ukusweleka kwayo (yawushiya umnquba wasemhlabeni) yachitha unaphakade ikwimeko yabafileyo (yahlulwe).

Ezi zezinye zeembekiselo kwigama elithi ukufa kunye nokusetyenziswa okunokwenzeka okuqulethwe yiBhayibhile ngamagama athi ‘ukufa’ kunye ‘nobomi’.

Nangona kunjalo, xa iBhayibhile isithi, “Sakubon ‘ukuba sisengofileyo nje ziziphoso zethu, yasidlisa ubomi ndawonye noKristu …” (Efe. 2: 5), ibonisa ukuba ikho nenye into esetyenziswayo xa kufikwa kwigama elithi’ ukufa ‘nelithi’ ubomi ‘.

Xa umntu engenaye uThixo ehlabathini (ngaphandle kukaKristu) (Eph 2: 12), ufile kuThixo. Imeko ‘yokufa’ komntu sisiphumo sokugwetywa okusekwe apho kumyezo wase-Eden, ku-Adam.

Xa uThixo waxelela esi sibini ukuba mhla batya emthini wokwazi okulungileyo nokubi, bayakufa ngokuqinisekileyo, isigqibo okanye isilumkiso sanikwa (awuzukutya), ixesha (ngosuku), ukuqinisekiswa kwesohlwayo (ngokuqinisekileyo), nohlobo lwesohlwayo (luya kufa): ukufa.

Umgwebo e-Eden wabangela ukugwetywa koluntu! Ngamanye amagama, “Umgwebo uvela kwityala elinye, enyanisweni, ukugweba …” (Rom. 5:16). UAdam noEva badalelwa uThixo bephila, emva kokugwetywa, bafa phambi koThixo.

Imeko yokufa phambi koThixo iphuma kwisohlwayo esifakwe kwisilumkiso sikaThixo (uya kufa ngokuqinisekileyo), ngenxa yesigwebo kunye nokugwetywa. Isigwebo sizise ubutshaba nokwahlukana, kuba uThixo ububomi kwaye wonke umntu okho ngaphandle kwakhe ufile. Akukho bumnyama kuThixo, kuba wonke umntu onobumnyama wahlukanisiwe naye.

Njengoko kungekho bubudlelane phakathi kokuKhanya nobumnyama, kuyacaca ukuba akukho bubudlelane phakathi kukaThixo (ubomi) kunye nabantu abaphantsi kwesigwebo (abafileyo).

Kuba ‘ufile’ phambi koThixo, yonke imisebenzi ayenzayo umntu kule meko ingcoliswe sisono. Ukuba wenza izinto ezilungileyo nezingalunganga phambi kwabantu, azitshintshi imeko yomntu onetyala phambi koThixo, kuba ‘imisebenzi elungileyo’ ifezekiseka kuphela kuThixo, owazilungiselela kwangaphambili, kwabo bakholelwa kuKrestu.

Xa wayesona, uAdam wagwetyelwa ukufa, kwaye bonke abantu bagwetywa kunye naye. Njengokuba wonke umntu esifa, kwaye kuqinisekisiwe ukuba bonke bonile “… kunjalo ukufa kuye kwadlulela ebantwini bonke, kuba bonke bonile” (Roma 5:12).

Ubomi bunokwenzeka kuYesu kuphela, kuba ngoKrestu umntu ufikelela kwisipho sikaThixo sesisa, esibubomi obungunaphakade. UKristu ukuphela komntu ukufikelela kuThixo. Ukuba wamkela uKristu, umntu uba ngunyana wokukhanya, kwaye uya kuhlala ekukhanyeni kukaThixo (ubudlelane).

Ke: ukufa sisiphumo sokugwetywa okwenzeka kumyezo wase-Eden, apho bonke abantu baba ngaboni. Ubomi sisiphumo soxolelaniso lomntu noThixo. Umntu wenziwa kwakhona ngobulungisa bokwenyani nangobungcwele kwaye uqala ukuphilela uThixo (Eph 4: 24).

Ngokusekwe koku sikubonileyo, kuyacaca ukuba xa umpostile uPawulos esithi “… Ndibethelelwe emnqamlezweni noKristu …”, ubhekisa ekufeni noKristu hayi ekufeni kwakhe ngokwasemzimbeni.

Xa esithi uyaphila (… kwaye ndiyaphila …), uchaza imeko entsha phambi koThixo. Akakhange abhekise kubomi bakhe benyama.

Kwinxalenye yesibini yale vesi, xa esithi: “… kwaye ubomi endibuphilayo ngoku ndisenyameni…”, obu ‘bomi’ bubhekisa kubomi benyama.

Ndibethelelwe emnqamlezweni kunye nokristu. Ndiyaphila, ayisendim ke odla ubomi, nguKristu ke oselesidla ubomi kum. Ubomi ke endibudlayo ngoku, ndisenyameni, ndibudlela ekukholweni kuNyana kaThixo, owandithandayo, wazinikela ngenxa yam. ”(Gal 2:20)

Xa umpostile uPawulos esithi wayesele ebethelelwe emnqamlezweni noKristu, uyibeka icace into yokuba wafela esonweni, kwaye ngoku ubomi bakhe bufihlakele kunye noKrestu kuThixo (uKrestu uhlala kum). UPawulos wayeka ukuphila ubomi ‘bokuthobela’ umthetho (ubuFarisi), waqhubeka nokuphila ubomi bakhe bemihla ngemihla (esenyameni) ngokholo kuYesu.

Inokwenzeka into yokuba umntu abe kwimeko “yokuhlala kuKristu” emva kokubethelelwa emnqamlezweni kunye nokungcwatywa noKristu.

“Kuba umthetho woMoya wobomi, kuKrestu Yesu, wandihlangula kumthetho wesono nokufa” (Roma 8: 2).

Ubomi obutsha umntu abuphila kuKrestu (ubomi) abunakho ukwabelwana xa umntu esonweni (ukufa), kuba isono sesona sizathu sokugwetywa komntu ngaphandle kukaKristu. Ubomi uThixo abunika umntu ngokholo kuKristu buyamkhulula kwimeko yangaphambili: isono (unobangela womgwebo nesigwebo) kunye nokufa (isohlwayo).

Ukuze, ngokukholwa kuKristu, umntu abe nenxaxheba ekufeni kwakhe, ngomzimba kaKrestu owanikelwa ngenxa yaboni. Umntu omdala uyabulawa xa ebethelelwa emnqamlezweni noKristu (okanye, indoda yaluswe ngolwaluko lukaKrestu, olukukukhulula umzimba wenyama) (Kol. 2:11), kwaye iqala ukuphila (isidalwa esitsha) ngoMoya. Ngonaphakade, ngenxa yobulungisa.

Ke, xa umpostile ebonisa ukuba umKristu ufile noKristu esonweni, kuyafana nokuthi amaKristu ebephila ngoMoya Ongunaphakade.

“Ukuba ke uKristu ungaphakathi kwenu, umzimba okunene ufile ngenxa yesono; kodwa umoya uphilile ngenxa yobulungisa” (Roma 8:10).

“Kuba nafayo, baye ubomi benu bufihlakele ndawonye noKristu kuye uThixo” (Col 3: 3)

Claudio Crispim

É articulista do Portal Estudo Bíblico (https://estudobiblico.org), com mais de 360 artigos publicados e distribuídos gratuitamente na web. Nasceu em Mato Grosso do Sul, Nova Andradina, Brasil, em 1973. Aos 2 anos de idade sua família mudou-se para São Paulo, onde vive até hoje. O pai, ‘in memória’, exerceu o oficio de motorista coletivo e, a mãe, é comerciante, sendo ambos evangélicos. Cursou o Bacharelado em Ciências Policiais de Segurança e Ordem Pública na Academia de Policia Militar do Barro Branco, se formando em 2003, e, atualmente, exerce é Capitão da Policia Militar do Estado de São Paulo. Casado com a Sra. Jussara, e pai de dois filhos: Larissa e Vinícius.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *